Kolmandat päeva alustasime töiselt. Leppisime kokku, milline saab olema e-raamatu sisuvaade. Millisel plavormil raamat toimetatakse, veel ei tea, kuid kindlasti on tegemist multiplatvormiga.
Türgi kohtumise kuupäevad muutusid, reis toimub nüüd 22. - 28.03. 2020.
Andsime ülevaate Eestis toimuva kohtumise esmastest tegevustest, mis meil on planeeritud. Projektijuht täpsustas Eesti kohtumise temaatikat ja töö planeeringut. 
​Saime ka tunnistused, et oleme ikka tööd teinud :)

Pärast tööd tutvustati meile regiooni olulisemat sissetulekuallikat - klaasitööstust. Külastasime klaasimuuseumi, kus giidi juhatusel liikusime läbi klaasivalmistamise ajaloo. Nähtu oli hämmastav - mida kõike on võimalik klaasist teha!

Projekti ametlik osa tõmmati kokku keskaegsel õhtusöögil. Jaa, kes mäletab Viimset reliikiviat (see on film), see kujutab ette...

Kui satud oktoobris Baierimaale, on lihtsalt võimatu, et sind ei viida Oktoberfestile. Nii ka meie alustasime varahommikul retke maailma suurimale õllefestarile.

​Aga enne seda külastasime Müncheni ülikooli. Ludwig-Maximilians-Universität München, mis on Saksamaa suuruselt teine ülikool ja seal on õppinud või õpetanud 34 Nobeli auhinna laureaati. 
​Sügava mulje jättis meile lugu II maailmasõja ajast, kui ülikoolis tegutsev rühmitus nimega Valge Roos organiseeris natsismivastast tegevust. Ühel päeval pärast lendlehtede jagamist võeti nad kinni ja hukati. Nad olid noored.Ludwig-Maximilians-Universität München

Digiminut. Ülikooli kodulehel on väga hea ülevaade kooli ajaloost ajajoonena. Tasub eeskujuks võtta.

Seejärel suundusime silmaringi avardama Oktoberfestile. Avardada oli palju, sest see on hiigelsuur festival.  
​Meie emotsioonid võtab kõige paremini kokku järgnevas videos esitatud laul.

Valiku pilte meie tähelepanekutset leiate siit:

Alustasime teekonda juba 29.septembri õhtul, et lennata Münchenisse 30.sept hommikul 5.45. Seega, hommikukohvi jõime Münchenis. 
Esimene päev kulus linnaga tutvumisele, sest pidime ootama teisi tiime, kes jõudsid alles õhtul.

​Sihtkohta Regenisse saabusime keskööks. Rõõmustasime veidike üksteise üle, jagasime omavahel erinevates projektides osalemise kogemusi ja uni võttis võimust.
Huvitav on see, et hotell ja kool on sama katuse all, seega väga kena kompleks.

​1.oktoobri hommik võttis meid vastu ilusa ilma ja heatujulise koolidirektoriga, kes tervitas meid, rääkis meie projekti olulisusest nende jaoks ja tundis huvi ka meie kogemuse vastu.
Külastasime kohalikku põhikooli, osaledes inglise keele tunnis, kus kasutati tahvelarvuteid väga metoodiliselt ja läbimõeldult. Tund algas uute sõnade kuulamisega, grammatika kordamisega ja õppemängudega nende tegevuste kinnistamiseks. Tund möödus ladusalt, digivahendid olid kogu aeg kasutusel, kuid ei domineerinud sugugi. Õpetaja haldas klassi oma tahvliga. Muljet avaldas, et kogu iPadide komplekt koos kõrvaklappidega oli õpetajal klassi varustuse sees. Õpetaja iPad oli eriti suur, sellist me polnud varem näinud.

Seejärel suundusime mägedesse, Arberi mäe ilu imetlema.  Meile tutvustati laskesuusatamise staadioni, selle viimase peal tehnikat, kaunist järve mäe jalamil ja turismiatraktsioone.

Pärast vabas õhus liikumist asusime tööle. Oli aeg esimesteks kokkuvõteteks ja aruteludeks edasise üle. Panime paika, mida kirjutada e-raamatusse, kuidas edukamalt projekti promoda ja korrigeerisime kuupäevi. Tõdesime, et oleme Eestis päris kenasti omadega mäel ja ootame uusi samme, mida astuma hakata.